Spordimassaaž
Spordimassaaž on sporditreeningu süsteemi koostisosa ja seda rakendatakse sportlase füüsilise täiustamise eesmärgil.
Klassikalise ja spordimassaaži vahe
Vale oleks arvata, et spordimassaaž on alati/kindlasti palju tugevam kui klassikaline massaaž. Erinevus seisneb pigem selles, mis on sportlase eesmärk ning millise spordialaga ta tegeleb. Sportmassaaž sisaldab endas ehk rohkem venitusi ning enam lihaskiudude lahti murdmist.
Palju oleneb ka sellest millal sportmassaaži võetakse – enne või pärast treeningut, võistluste ajal, traumast taastumiseks või füüsise säilitamiseks. Sellest oleneb ka võtete valik, massaaži tegemiseks minev aeg ning töö kiirus.
Taastava spordimassaaži
Primaarsed mõjud – osutavad sportlase füsioloogilisele ja psühholoogilisele seisundile, kaasates nt. paranenud vaimse võimekuse ja üldise lõdvestuse.
Sekundaarsed mõjud – võimetega seotud seisund, nt energia suurenemine, kiirem taastumine, valu alanemine.
Lähemalt erinevatest piirkondadest, mida teatud spordiliik koormab, kuidas aitab massaaž lihasel tervelt areneda ja milline on massaaži osakaal sporti tehes saab lugeda siit.
NB! Kui tegelete spordiga on soovitatav massaaži võtta kas trennivabal päeval või pärast treeningut.
Näidustused:
- lihaspinged, lihaste valulikkus;
- liigesliikuvuse vähenemine;
- vale kehahoiak, halb rüht;
- pingepeavalu;
- aeglane vere- ja lümfiringlus;
- verevarustushäired;
- aeglustunud soolteperistaltika;
- immuunsüsteemi nõrkus;
- unehäired;
- närvilisus, kerge stress;
- kehv enesetunne, masendus;
- väsimus vaimsest tööst;
- tähelepanuvõime langus.
Vastunäidustused:
- põletikulised haigused (palavik);
- joobeseisund;
- äge südamepuudulikkus;
- äge neerupuudulikkus;
- äge maksapuudulikkus;
- kilpnäärmehaigused;
- mädased haavad;
- verejooksud;
- tromboosi või emboolia oht;
- raseduse katkemise oht;
- osad nahahaigused;
- nakkushaigused;
- luupus, sidekoe kärbumine.