Kõrge vererõhk on seisund, kus arterites on püsivalt kõrge rõhk, millest ka siis nimi tuleneb. Mis on üldse vererõhk? Vererõhk tähendab jõudu, mis lükkab verd meie veresoonte vastu – mida kõrgem rõhk seda enam peab süda tööd tegema. Mis tähendab, et kõrge vererõhu korral võib see tähendada kahjustatud organeid, erinevaid haigusi nagu neerude häired, aneurüsm, […]

Sinu närvisüsteem on seotud kõiega, mida su keha teeb. Sinu hingamise reguleerimisest kuni lihaste kontrolli ning külma, kuuma tunnetamiseni välja. Sinu kehas on kolme tüüpi närve või neuroneid: Autonoomsed närvid. Seda tüüpi närvid kontrollivad tahtmatuid või osaliselt tahtlikke tegevusi sinu kehas, nagu südamelöögid, vererõhk, seedimine ja temperatuuri regulatsioon. Motoorsed närvid. Need närvid kontrollivad sinu liigutusi […]

Mis funktsioon on kaela närvidel? Kaelanärvideks loetakse seitsmest kaelalülist väljuvat närvi meie lülisambas. Neid märgitakse numbrite ja tähtedega vastavalt C1 kuni C7. Need närvid on osa meie kõige olulisematest kogu närvisüsteemis, kinnitudes lihastele meie ülakehas. Iga närv stimuleerib ühte osa meie ülakehast. Iga närv võib jaguneda erinevate kehaosade vahel ning teatud kehaosa võib olla seotud […]

Krambid, lihaste jäikus – kangus, valu – miks sellised probleemid tekivad?  Mida kujutab endast lihasspasm? Lühidalt öeldes on lihasspasm enamasti meie keha kaitsereaktsioon, mis väldib kehaosa edasist kahjustumist. Lähemalt koostasin väikese kokkuvõtte füsioterapeut Lauri Rannamaa loengu (2007) faktide põhjal. Spasm

Käekotid, arvutikotid, spordikotid… kõik kandmiseks üle ühe õla. See aga tähendab seda, et tekib eelistus, kummal õlal kotti kanda ja seda tehakse ilma pikemalt mõtlemata. Tagajärjeks on aga balansist väljas lihased ja seda üsna suures osas. Kuidas mõjutab üleõla koti kandmine kaela: Kotti kandes hoiad sa alateadlikult kaela kotist eemal, et raskust toetada paremini. See toob […]

Tselluliit – mis see on ja miks on temast nii raske lahti saada? 

Su sääred valutavad pärast jooksmist või kui sprindid bussi peale. Probleem võib olla selles, et sul on mediaalne sääreluu stressi sündroom ehk nn shin splint. Keda see puudutab? See on probleem, mis puudutab pingelist treeningut tegevaid inimesi, nagu tennis, squash või korvpall, kus on palju järske stoppe ja uuesti liikuma alustamisi. Lisaks võib seda konditsiooni […]

Kui üks pool kehast on nõrgem kui teine on üsna tõenäoline, et mõne aja pärast tekivad teil rühiprobleemid, mis tekitavad paremal juhul lihasväsimust, halvemal juhul muutusi ka skelettsüsteemis. Mida aga lihaste düsbalanss õieti tähendab? Lihaste düsbalansi all mõistetakse närvilihas aparaadi ebatasakaalu motoorses lihasketis – põhjustatuna lihaste nõrkusest või lühenemisest, näiteks sirutajate ja painutajate vahel.  Lihased […]

Oled sa kunagi venitades või oma käsi sõrmsoengus olles peopesad endast eemale viinud, käsi välja venitanud ning kuulnud rakse? Selline heli tekib kui liigeste ümbert vabanevad gaasid ning vedelikud – sama heli, kui shampanja pudelilt eemaldaval korgil. Raksude olemuse põhjus. Liigesed on kahe luu kokkusaamispunkt, mida hoiavad koos erinevad koed ning sidemed, samuti on meie liigesed […]

Enamik sportlasi teab, et piisav puhkus peale treeningut on põhiline, et näidata kõrgtasemelist suutlikkust, kuid ikkagi  treenivad paljud üle ning tunnevad ennast süüdi, kui võtavad vaba päeva. Fakt on aga see, et keha parendab ning tugevdab ennast treeningute vahepeal ja pidev treenimine, lõppkokkuvõttes, nõrgestab ka kõige tugevamaid sportlasi.  Puhkepäev = suutlikkus Puhkepäevad on spordi suutlikkusele, […]