Mis on endokriinsüsteem?

Kuigi me ei mõtle sellele süsteemile pea üldse, mõjutab see iga meie rakku, organit ja keha funktsiooni. See mängib rolli reguleerides meie tuju, kasvamist ja arengut, metabolismi, seksuaalset funktsiooni ja paljunemis protsesse.

Üleüldiselt võib ütelda, et endokriinsüsteemil on juhtiv roll meie keha protsesside juures, mis toimuvad aeglaselt, nagu raku kasvamine. Kiiremad protsessid, nagu hingamine ja kehalised liigutused, on närvisüsteemi päralt. Ja kuigi need kaks osa on eraldi süsteemid, töötavad nad tihtipeale koos, et keha funktsioneeriks  õigesti. Näiteks on endorkiinnsüsteemi tööks kontrollida meie kasvu ja kui teismeline kasvab liiga kiiresti või on väga lühike, saab seda vastava hormooniga kontrollida ning mõjutada.

Endokriinsüsteemi  alus 7628455

Põhjaks on hormoonid ja näärmed. Keha keemiliste sõnumitoojatena viivad hormoonid informatsiooni ja juhendeid ühelt rakult teisele. Näärmeteks nimetatakse rakke, mis toodavad ja nõristavad või annavad ära kemikaale. Nääre valib ja eemaldab materjale verest, töötleb nad läbi ja eritab lõpetatud keemilise produkti, et seda saaks kehas vastavalt kasutada.

Mida näärmed meie kehas teevad:

  • Hüpotalamus –see on autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus, kus paikneb näiteks janutundekeskus, ka reguleerib ta meeste ja naiste suguelundite talitlust ja arengut
  • Ajuripats – siin toodetavad ja nõristatavad hormoonid võivad olla mõjutatud erinevatest faktoritest nagu emotsioonid ja hooajaline ilm. See imeväike nääre on jaotatud kaheks: nö eesmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmine reglueerib aktiivsust kilpnäärmes, neerupealsetes ja sugunäärmetes. Tagumine osa tekitab hormoone nagu seda on kasvuhormoon, prolaktiin (mis aktiveerib imetavatel naistel piima), türeotropiin – mis stimuleerib neerupealseid hormoone ja kortikotropiin – mis stimuleerib sugunäärmete teatud hormoone.Ka tekitab ajuripats endorfiine – kemikaale, mis tegutsevad närvisüsteemis ja vähendavad valu, lisaks kontrollib ta ovulatsiooni ja menstruaaltsüklit naistel.
  • Neerupealised – siinsed hormoonid reguleerivad rakkude toidust energiaks muutumise kiirust. See aitab näiteks laste luudel areneda ja kasvada, samuti mängivad nad rolli laste aju ja närvisüsteemi arengus.
  • Käbikeha – reguleerib meie ööpäeva rütmi ehk siis sünteesib melatoniini, mis on teada tuntud nn unehormoon. Lisaks on käbikeha tegev , et me ei saaks liiga kiiresti suguküpseks.
  • Kilpnääre – on teada, et kui meil on kilpnäärmega probleeme, võtame me kas juurde või kaotame kaalu ehk siis siin olevad hormoonid reguleerivad ja mjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi erutusprotsesse, lisaks, kuna siinset tööd reguleerivad ajuripats ja hüpotalamus on kilpnäärmel ka roll suguelundite ja piimanäärmete arengu ning talitluse juures.Lisaks on olemas ka nn kõrvalkilpnäärmed, mis reguleerivad meie D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mille sihiks on neerud ja luud.
  • Harkelund – on lümfoidorgan, millel on jällegi väga oluline funktsioon nimelt rakulise immunoloogilise kaitse tagamine – ehk siis kui harkelundis on kõrvalekalle tuvastatakse see vastava spetsialisti näiteks geneetiku või onkoloogi poolt. Tegemist on elundiga, mis on seotud nii meie veresoonkonna, lümfi, närvisüsteemi, maksa kui ka hingamissüsteemi
  • Sugunäärmed – suguküpsus naistel ja meestel ja suguhormoonid. Kui siin tekivad kahjustused, võib see kaasa tuua muutusi teistes sootunnustes (sooptesiifilised tunnused), kasvuhäireid, sigimishäireid kui ka muutusi seksuaalkäitumises.

Lühidalt kokku võttes on meie keha üks suur tervik ja üks väike viga selles suures süsteemis võb üsna palju kahju teha. Kujutage ette, et te töötate b0e19f419be0e9323a14cdeb1540057esuures grupis, kus kõik teevad omavahel koostööd ning teavad kuhu edastada ning kuidas vastu võtta ja töödelda vastavat informatsiooni. Nüüd lisage sinna võrrandisse üks tõrges isend ning kogu süsteem ei jookse enam nii sujuvalt kui enne. Võib olla funktsioneerib kõik veel piisavalt hästi kuid pika peale tekib probleeme aina juurde, kuskilt on midagi puudu või üle – nüüd elimineerige või koolitage/õpetage seda isendit ning saavutage hea koostöö ja klapp – kõik jookseb paika ning probleemid lahenevad.

Kui teil on kahtlusi pöörduge kindlasti arsti poole ja uurige ning puurige kuni jõuate lahenduseni – tagajärgede ravimine ei elimineeri probleemi põhjustajat  ning haigustekitajad võivad uuesit ilmneda.

Tervist ning tõrgete vaba organismisüsteemi!

Kelli Koppelmann
Eviva OÜ